Hospital, my new best friend?

Eelmises postituses kiitlesin mõnuga, et kui hästi ma end sellel tsüklil ikka tunnen. Kunagi ei tohi ikka niimoodi kiidelda, sest see tundub alati veits halvasti lõppevat. Ja nii juhtus seekordki. Tsükli teise nädala alguses tundsin, et suu on veidikene imelik ja valus on süüa. Ja üleüldiselt oli veidi kehv olla. Mõtlesin, et “ah, mis seal ikka, läheb üle”, aga tegelikult ei läinud. Continue reading

Cycle 7, random thoughts and a weekend getaway in pictures

Kuigi te juba teate, et algselt olin nii pettunud, et pean kaks lisatsüklit saama, aga siis peale paari päevast rahulikku mõtlemist sain ikka ise ka aru kui rumal ma olen ja kui oluline see ikka on, et 100% kindel olla, et ravi on olnud tulemuslik ja kõik vähk on kadunud, loodetavasti igaveseks. Ma vist olen enne suhteliselt pealiskaudselt maininud, aga siin (vähemalt haiglas, kus ma ravi saan) toimub raviplaani koostamine paljude arstide ühise koostööna.

Continue reading

Finally, my long-awaited post.

Nonii, ma olen ikka nii halb blogija. Luban ja luban, et kirjutan ja siis lõpuks ikka ei kirjuta. Ma tegelikult imestan, et ma üldse nii kaua vastu pidanud olen. Ma olen varem ka bloginud, aga nendel kordadel on blogid vastu pidanud maksimaalselt paar kuud. Üritan parem olla, aga samas mulle tundub nagu mul ei ole mittemillestki eriti kirjutada ja keda mu igav elu ikka huvitab…

Continue reading