Cycle 6 and weekend adventures

Täna hommikul alustasin 6ndat keemiaravi tsüklit, mis loodetavasti jääb mu viimaseks tsükliks.

Veidi nõme, et tegelikult ei tea kuni 1 novembrini, et kas on “tehtud!” või pean 2 tsüklit veel tiksuma. 28ndal on PET uuring ja 1sel siis kohtun hematoloogiga, kes edastab mulle vastuse. Pöidlad pihus, et vähk on praeguseks juba kutupiilu ja paari nädala pärast saan oma tavapärast igavat elu edasi elada…


Eelmises postituses kirjutasin, et nädalavahetuse plaaniks on külastada Canberrat, Austraalia pealinna. Paljud kindlasti imestavad ja mõtlevad, et miks me sinna “igavasse” linna nädalavahetuseks läheme kui sealt kõik samalajal põgeneda üritavad…

holidayincanberra.jpg

Põhjus lihtne – käisime eeltööd tegemas – naabruskondadega tutvumas ja vabu kortereid vaatamas. Järgmine küsimus – miks miks miks ma sinna kolida tahan? Kaks põhjust. Esiteks, mu elukaaslane sai temajaoks ideaalse erialase töö teatud valitsusasutuses ja teiseks, me oleme juba Sydneys varem elanud ja uue linna kogemus on alati tore. Pluss, Canberra on ainult ~3 tundi (300km) autosõitu Sydney’st, mis Austraalia mastaabis on väga lühike vahemaa.

Aga mis minust saab?! Minu õnneks tunduvad asjad tasapisi ka sujuvat. Kui mäletate, siis teen hetkel noorsootöö certifikaati, mis nõuab ~200 tundi erialast praktikat noortega töötavas organisatsioonis? Olen hetkel ühenduses Canberras asuva organisatsiooniga, mis töötab pagulasnoortega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saan praktikat alustada juba selle aastanumbri sees (või uue alguses). Loodetavasti saan antud organisatsioonist head kogemust, kasulikke kontakte või püsiva positsiooni..Elame liiga palju tulevikus jälle eks?! Ma ikka ei oska olevikus elada…veel. Aga unistada ju ikka võib veidi.

Natukene nädalavahetuse tegevustest ka. Nagu mainisin, siis käisime kortereid vaatamas. Üks neist oli üliideaalne – moderne, piisavalt suur ja põhjapoolse elutoa (ja rõduga) – mõnus päevane päike – aga kahjuks vabaneb liiga ruttu, seega otsime ikka edasi. Lisaks jalutasime niisama ringi, et linnaga tutvuda. Meie õnneks oli ilm päikseline, kuigi veidi jahe ja tuuline (ainult 16    kraadi keskpäeval). See nädalavahetus oli ühtlasi viimane igaaastase lillefestivali jaoks – nii ilus, nii palju lilli! Tegi linna veelgi rohelisemaks, värvikirevamaks ja nunnumaks! Nagu ilmselt praeguseks aru saate, siis ma arrrmastan Canberrat! Mõned pildid ka allpool inglise keelses postituses. Kahjuks hetkel linnast eriti pilte ei ole, aga luban, et postitan mõned, kui Novembri lõpus kolinud oleme.

Laupäeva õhtul käisime taimetoidu restoranis söömas (neid on Canberras päris mitu) ja toit oli mmmm! Tegelikult paar inimest on minult küsinud Millal? ja Miks? ma (täis) taimetoitlaseks hakkasin ja seetõttu teen järgmise postituse antud vastukajalisel teemal. Aga ok, tagasi laupäeva õhtu juurde. Suhteliselt hilisõhtul (vähemalt minusuguse vanuri jaoks..), kell 21 käisime Riddle Room’is või rohkem tuntud nime all – escape room (väljapääsuruum?) – kus sind pannakse väiksesse ruumi tunniks ajaks, kus pead lahendama erinevaid suhteliselt raskeid mõistatusi, et toast välja pääseda. Kahjuks meie grupp (mina, mu elukaaslane ja meie kaks head kohalikku sõpra) sakkis täiega. Ei pääsenud välja, aga tegime escape room’i esmakordselt, seega esimese korra kohta suht OK tulemus – 1 tund ja 22 minutit. Ja tuba ise oli suht hirmus. Olime kellegi õudusunenäos ja tuba ise asus “kaugel” äärelinnas kellegi garaažis. Väga creepy, aga jäime elama.

Aga ongi praeguseks kõik vist. “Naudin” edasi oma 5 päeva pikkust (loodetavasti viimast!) keemiaravi. Laupäevast alates rahvarohketesse kohtadesse ei lähe, värskeid juur- ja puuvilju ei söö, kannan näomaski ja pesen käsi iga 1 minuti tagant (väike liialdus…) – kõik selleks, et seekord külmetust ja haiglasse sattumist vältida. Ehk saan hakkama.

Postitus minu taimetoiduseiklustest lähipäevil, seniks kallimusipai.

Today I started the 6th cycle of chemotherapy, which will hopefully be the last. It is a little bit annoying that I actually won’t know whether “that’s it!” or if I need additional 2 cycles until 1 November when I have an appointment with my heamatologist again (after having PET scan on 28 October). So definitely no celebration until then.

I mentioned in my previous post that I’ll go to Canberra for a weekend…it was fun, but it went so fast as we had quite a bit planned – went to see few apartments, got familiar with the neighborhoods, etc. You are probably wondering why I’m moving to Canberra and not staying in Sydney… well, my boyfriend got an ideal job (for him!) within a certain government department from the end of November so we decided spice things up and relocate to a city neither of us have lived in before. Super exciting!

And for me it seems to be working out quite well also… if you remember, I am doing a Youth Work Certificate, which requires me to undertake ~200h of work placement at a youth oriented organisation. It seems I will possibly be able to do the placement in Canberra in an organisation, which focuses on refugee youth. I will have a meeting with the organisation when we have moved over to discuss the tiny details. Should be interesting! Hopefully works out well and can do it there. And then they’ll offer me a job afterwards (wishful thinking…) I obviously haven’t fully mastered the “live in the present” principle just yet.

A bit more about the weekend… it is so cold in Canberra! It was only like 16 degrees during the day (…and very cold at night!). It is strange how cold it is there, especially as it is only ~3h drive from Sydney! Canberra is so green and pretty, plus they had a flower festival called Floriade on this weekend. So many pretty flowers! Makes the city look even cuter.

We also went to the Riddle Room or more widely known as an escape room with our good friends (who also live in Canberra!). It was the first time for all of us to do it so we did suck a little bit. It was called a Nightmare Room – slighly creepy, especially as it was 9pm at night when we entered…and it was located in a residential area in someone’s garage. We had only 60 minutes to solve the “puzzles” and escape the room. Like I said, we sucked and we didn’t get out on time. But still, did pretty well for the first try, I think. Definitely will do it again and hopefully will make a record next time ;-)!

I guess that’s it for now. I will “enjoy” being drugged up for the rest of the week and hopefully won’t end up in a hospital with a cold again. Have to be more careful this time by sitting indoors from Saturday onwards, wearing a facemask, constantly washing my hands and eating no fresh fruit/vegetables for a week. Should be doable.

I got some requests from people to write about when & why (whyyyyy???!) did I become a vegetarian (vegan?).. I might do a post about this controversial topic sometime later this week, but until then xoxo and take care!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s