“Kui ruttu te oma kodumaale lennata saate?”

20 mai 2016 – päev nagu iga teine, sinnamaani kuni ma voodist välja astusin ja tundsin meeletut valu rinnakus. Mõtlesin, et “ah, mis ikka, läheb üle” ja panin trenniriided selga ja läksin spordiklubisse 45 minutilisele jooksule ja hiljem tööle-praktikale. Lõunapausi ajaks oli selge, et see valu iseenesest ära ei lähe ja vaja arsti juurde minna. Otseloomulikult tugev tüdruk nagu ma olen sõitsin jalgrattaga töölt koju valu trotsides ja pisarad silmis. Läksin siis oma elukaaslasega haiglasse ja otsekohe saime arsti jutule, kellele kirjeldasin oma sümptomeid ja kes tegi erinevaid teste, mis näitasid ideaalseid tulemusi (nt. vereproov ja EKG). Kuna arsti esimene hirm oli, et miskit südamega valesti ja süda tundus korras olevat otsustas arst teha lisauuringu ja saatis mind röntgenisse. Ja sellest momendist alates läks kõik allamäge – röntgenpilt näitas, et rinnakus on mingine “vari”. Hirmutav, eks? Arst arvas, et ei tohiks väga muretseda, aga kuna pigem karta kui kahetseda saatis ta mind teise haiglasse KT uuringule. Järgmisel päeva varahommikul läksin tulemustega uuesti arsti juurde, kelle esimene küsimus peale paberite uurimist oli, et “kui ruttu te oma kodumaale lennata saate?”

KT uuring näitas, et mul on rinnakus 10cm x 8 cm x 2 cm “mass” ja kuna Kambodža ei ole just teadatuntud oma kõrgkvaliteetse tervishoiusüsteemi tõttu, on mu parim võimalus edasisteks uuringuteks läänemaailmas.

Otseloomulikult võtsime vastu otsuse, et peame Kambodžast ajutiselt lahkuma, aga kui päris aus olla, siis ajastus ei oleks saanud hullem olla. Selleks hetkeks olime Kambodžas elanud umbestäpselt 10 kuud, mille jooksul mu elukaaslane oli endale saanud püsiva erialase töö ja mina ise vaikselt sealse eluoluga harjuma hakanud, mõnusa grupi sõpru leidnud ja just mõned päevad enne oma ideaal-praktikat alustanud ÜRO Inimõiguste Ülemkommissaari Kambodža kontoris. Seetõttu selline kiireloomuline lahkumine oli väga kurb. PS ja teemaväline, aga mu praktikajuhendaja on maailmaparim ja laseb mul internetivahendusel praktikat edasi teha hetkel nii palju kui võimalik! Seega ma täiesti kasutu ka hetkel pole, haha!

Aga olgu, tagasi teemasse, järgmisel päeval broneerisime lennupiletid ja paar päeva hiljem jõudsime Sydneysse. Riigi valiku tegemine oli lihtne ja loogiline – 1. mul on Detsember 2015 alates Austraalia püsiresidentsus ja sellega kaasnev tasuta ravikindlustus 2. siinne maailmatasemel tervishoiusüsteem, 3. mu elukaaslane on Austraallane 4. olen siin enne elanud, tunnen riiki ja oman siin sõpru ja perekonda (kallis venna ja tema pere Perthis!), kes mulle vajadusel toeks olla saavad.

Kohalejõudmise päeval läksime kohe siinse perearsti juurde, kes suunas mind oma ala spetsialisti juurde mõned päevad hiljem, kes arvas, et tegu on 1. Tümoomiga (harkluu pahaloomuline vähkkasvaja), mis on noortel inimestel VÄGA haruldane või 2. Lümfoomiga, millel on mitu erinevat tüüpi, aga üleüldiselt on tegu lümfisüsteemivähiga, mis võib puudutada inimesi erinevates vanusegruppides. Et 100 protsenti kindel olla, saatis ta mind edasistele uuringutele. Sellest momendist alates olen ma läbi elanud suhteliselt palju – uus KT uuring ja nõelabiopsia, mini-operatsioon, mille käigus eemaldati tükk sellest massist, mis saadeti biopsiasse ja positronemissioon-tomograafia (PET) uuring, mis aitab paika panna, kas vähk on lokaalne või levinud teistesse piirkondadesse.

Nagu nendest kahest variandist aru saada, siis selleks hetkeks oli suhteliselt kindel, et miskise sõralisega ma võitlusesse astuma pean, aga mõned nädalad läksid veel aega, et lõpptulemus ja korrektne raviplaan paika pandud oleksid.

21 juuni 2016 – üks kuu ja üks päev sellest saatuslikust momendist läksin ma hematoloogi visiidile, kes andis lõpliku diagnoosi – esmane mediastiinumi b-suurerakuline mitte-Hodgkini lümfoom. Tegu on suhteliselt harva esineva lümfoomiga (eriti Eesti!!!), mis allub keemiaravile vägagi hasti, thank god.

Nüüd vaja veel mõned lisatestid teha (luuüdi biopsia, veretest, uus KT uuring jne) ja siis järgmine nädal alustan oma keemiaravi teekonda 🙂

Järgmises postituses kirjutan veidi rohkem antud vähitüübist, mis ravi ma saama hakkan ja mis enne keemiaravi algust toimunud on/hakkab.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s